20.12.2018

13.02.2020

Tiit.... tule tagasi

Ära mine. Ära jookse ära. Me pidime ju looma viiruse, mis tapaks inimesi, kes seda maailma rikuvad. Sa ei saa nii teha. Ma ei mõista sind hukka. Ma saan aru. Ikkagist on valus. Palun, mõtle ümber. Jookse nii kaua kuni tunned, et see hetk on üle. Ära, palun ära...

Ma tahan, et sa elaks. Peab haigla aed nii madal olema?

Tule tagasi...

I hate my brain so much. I didn’t wake up in the best mood today but that’s fine. It’s nothing. It’s just normal things.

Then somebody heightens their voice at me and I cry and I hate and I am extremely anxious and I cry and I go to sleep. I wake up and only thought in my head is “I want to die” it just spins in my head on repeat. I want to die I want to die I want to die I want to die.

I’m so tired of my head trying to kill me.

It’s okay not to feel okay.

Valiku omamine on tähtis. Kahjuks tunnen end hetkel olukorras, kus mul pole mingit valikut. Ma olen kadunud ja ei mõista, mis toimub. Kaotasin jalutusrihma ja nüüd keegi teine navigeerib mu elu.

Ma tahan ohjad tagasi saada.

I tried but I’m so tired.

Is it the end? Does our love have an expiration date? Is it really that exhausting for you? I don’t know how long I can handle feeling that you don’t care especially as I changed my life 180 degrees just to please you.

21.07.2018

Я буду жить. Буду жить ненавидя жизнь. Буду жить. Жить? Существовать скорее. Просто мёртвая девочка которая при людях кажется самой счастливой и живой.

Ничего не меняется

26.12.2018

Ma tahan täiega ennast lähipäevadel ära tappa. Ma ei taha surra, aga ma ei saa selle asjaga oma peas hakkama. Ma lõigun (ma ei suuda seda lõpetada). Ma kõnnin mööda tänavat ja lihtsalt jään üks hetk seisma. Ma lihtsalt seisan keset tänavat. Inimesed kõnnivad. Ma ei näe mõtet. Kuhu ma kõnnin? Milleks ma kõnnin? Ma ei taha mõelda, et surm on hea. Ma ei taha tahta surra. Elu on lahe. Ma tahaks näha oma lemmikbändi kontserdi, aga ma ei usu et suudan need 42 päeva vastu pidada. Ma tahan elada, aga ma ei jaksa. Ma ei oska. Mu aju ei anna mul elada.

Kas mul on mingigi võimalus terveks saada ja tunda kunagi "elu"? Ma tahan alla anda. Aga ma ei taha teistele haiget teha.

Hüvasti jätmine on alati nii keeruline. Kuid üks asi on jätta hüvasti lootusega kohtuda või mõelda kuidas selle inimese elu edasi läheb.

Hüvasti jätmine, kui tead et sinu elutee nüüd lõppeb ja sa ei saa kunagi teada kuidas see teisi mõjutab on teist sorti valu.

Ei, ükskõik mis, aga palun mitte see. See tunne tuli tagasi. Ma ei mäleta millal see viimati oli. See tunne nagu su mõtetel oleksid raskused küljes ja sind tõmbab ühest põhjast teisse. Hingata on raske. Mõtted lendavad nii kiiresti kuid ma väsinud. Nagu raske hingamine kuid mõtetes. Ma jälle lähen hulluks. Ma kardan. Palun keegi kaitske mind selle eest, mis mu peas toimub. Ma tunnen surma. Ma ei tunne reaalsust. Tung teha endaga midagi on liiga tugev. Ma ei taha seda tunda. Palun mine ära.

I’m so sad. I wear this mask. I show everybody that I got better. I’m example of how it gets done. But I’m not happy. I’m trying to convince them and myself and for a second it works. But I’m sad. I’m in pain. I’m tired and scared this shit is gonna win.