Apple Trees, Sunset, Eragny, 1896, Camille Pissarro

"Mäletan, kuidas sa mõne aasta eest südametäiega pahvatasid metsaraiumise kohta: see on ju riiklik laastamine! Ja veel enam jäi hinge kõrvulukustav vaikus, mis peale seda mõtteruumis maad võttis. Ei tõtanud keegi noid sõnu parandama ega ümber lükkama, las vana mees räägib, maailm veereb edasi, uued uudised tulevad ja ebamugavus lahtub, piinlik apsakas ununeb. Aga see, mis oli varjul nende sõnade taga, jäi. See pilt, kuhu osutas sinu tõstetud sõrm. Vaadake seda maad, milline häbi! See, mida riik on teinud oma loodusega, ei ole olnud väärikas. Eesti loodusega on läinud samamoodi, nagu läks indiaanlastega. Selle maa loodus on lõputute seadusemuudatuste, arengukavade ja töötubade kaudu viimaks ikkagi inimeste käest välja petetud, nende hinge on väärkoheldud, väärikust alandatud. Eesti Loodus elab edasi reservaadis, see on ilus, seda saab imetleda, sealt metsaande korjata, piltegi teha, seminare ja töötubasid korraldada. Aga midagi on muutunud, lõplikult. Midagi väga olulist on surnud – eks sõnastagem see. Mis see siis on? Pihta on saanud loodus, aga ka usk elu põhiväärtustesse. Usk Eesti looduse kaitsesse on kokku kukkunud. Selle asemele on tulnud teadmine, kui odav on riik, kui alandlik ja hirmunud, kui lihtne on teda raha ja ähvardustega üles osta, panna tegema seda, mida ta mingil juhul teha ei tohiks. Riik on samm-sammult taganenud raha surve ees. Riik on kaotanud väärikuse. See on kõige hullem asi, mis saab juhtuda. Loodus annab riigile väärikuse. Loodus on riigi südametunnistus. Ühiskonda ei iseloomusta mitte see, mida ta loob, vaid see, mida ta keeldub hävitamast. Nii on arvanud Ameerika looduskaitsja John C. Sawhill."

- Valdur Mikita Järelhüüe Fred Jüssile "Head teed sulle, kotkas"

Kathleen Caddick（British, b.1937）

Snow in the Park  Acrylic on canvas   49.5 x 59.6cm    via

National Geographic, May  1972

Yvan Feusi - Media Overdose

I think one of the kindest things you can do for people with various mental health struggles is just... let people back into your life after they've been absent for a while.

Making friends as an adult is so fucking hard already and isolating yourself from other people is a very common symptom of depression, anxiety, burnout, ocd, trauma, grief, etc. Which means that someone will do the hard work of recovery/healing and resurface back into a world where their previous friends have written them off because they stopped showing up.

So if you know someone where you're like "yeah we could have been better friends but they fell off the map a bit" and that person suddenly reaches out, or starts showing up to events even though you kind of forgot they were still in the group chat... well they may have been Going Through It and you don't actually have to punish them for their absence you can just be glad that they're back.

Arvo Pärt

They failed, because as the blogger Epicurean Dealmaker pointed out on Twitter, “Markets distill the biases, opinions, & convictions of elites,” which makes them “Structurally less able to predict populist movements.” The inability of those elites to grapple with the rich world’s populist moment was in full display on social media last night. Journalists and academics seemed to feel that they had not made it sufficiently clear that people who oppose open borders are a bunch of racist rubes who couldn’t count to 20 with their shoes on, and hence will believe any daft thing they’re told. A lot of my professional colleagues seemed to, and the dominant tone framed this as a blow against the enlightened “us” and the beautiful world we are building, struck by a plague of morlocks who had crawled out of their hellish subterranean world to attack our impending utopia. Surrendering traditional powers and liberties to a distant state is a lot easier if you think of that state as run by “people like me,” not “strangers from another place,” and particularly if that surrender is done in the name of empowering “people who are like me” in our collective dealings with other, farther “strangers who aren’t.” These sorts of tribal affiliations cause problems, obviously, which is why elites were so eager to tamp them down. Unfortunately, they are also what glues polities together, and makes people willing to sacrifice for them.  Elites missed this because they're the exception -- the one group that has a transnational identity.

Megan McArdle “'Citizens of the World'? Nice Thought, But ...”

Ma hakkasin postitama, et kuidas tõlkida kadakasaksacore inglise keelde, et kas peaks hoopis olema salsakeelne wachholderdeutscher-core sest "omg uskumatu sakslastel on sõna kõige jaoks!!!!11" (höhö joke's on you) või junipergermancore, mis keskmisele inglise keele emakeelena kõnelejale ütleb umbes-täpselt mitte midagi.

Siis tulebki, nagu @mistermooneyes seda juba tegi, lahti kirjeldada, et tegu on esteetika, mis peegeldab kolonialistlikku suhet kohalike ja võimul olijate vahel ja, kuidas oma identiteet tuleb maha salata, et jõuda üldse selle esteetikani. Ja see terve jänese urg vallandus sellest.... et mingid tüübid siin lehel riisuvad igast suvalisi tääge kokku??

Ja ma tean, et see pole mingi uus nähtus. strangeaeon kirjeldas seda, kuidas riisutud ühte kuhja nii queer-eskapism kui ka padukatoliiklased. Ja nüüd seda tohuvapohu vaadata....

Kuidas ma siia jõudsin? Millest ma üldse jahun?

Võib-olla polegi oluline, mis on kadakasaksacore inglise keeles, sest võib-olla ei olegi enam võimalik cottagecore'ist kolonialismi välja juurida

Preparations for the Coriolanus live broadcast - I can relate to this on a psychological level.

(x)